Kunagi ammu-ammu, umbes 800 aastat tagasi, kui internetti veel ei olnud, isegi telekat ei olnud ning koole ja poode tavapärases mõttes ka mitte, elasid ikkagi inimesed. Nad surid küll üsna varakult, umbes 30 aastaselt (siit on jäänudki igand - kõik lapsed arvavad, et 30 aastane inimene on juba väga vana või surnud) ja juba väikesest peast pidid inimesed palju tööd tegema. Ajaloos nimetatakse seda aega vahel ka "pimeduse ajaks" kuna teadmiste valgus ei olnud veel inimesteni jõudnud.
Sellel ajal ei teatud veel, et pisikud tekitavad haigusi. Pesemist ei tuntud ning hügieenist ei olnud keegi midagi kuulnud. Kui näiliselt täiesti terve inimene kolme päevaga palaviku ja kõhuvaluga hinge heitis, ei suutnud inimesed seda põhjendada. Kuid mingi põhjus pidi ju ometi olema! Jah, juba sellel ajal vajasid inimesed põhjendusi. Nii leitigi põhjendused ise ning sündis ebausk, mis järjest tugevnes. Usuti, et kurjad vaimud musta linnu kujul on tulnud üle välja surija peale ning kisendades tema nime pannud surma needuse inimese peale. Nii hakkasid inimesed tapma musti linde või ka kõrvas kandma villatorte kaitseks mustade lindude karjete eest.
Siiski ei olnud kõik inimesed sel ajal täielikult harimata ja ebausu küüsis. See grupp inimesi mõistis, et nad suudavad kontrollida masse kui hoiavad neid teadmatuses. Teadmatuses inimene usub, mis talle räägitakse, eriti kui nad on hirmul ning rääkijaks on autoriteetne või võimukas isik. See väljavalitud grupp olid preestrid, kes levitasid usku põrgust ja kurjadest deemonitest. Ainus võimalus kaitsta end deemonite eest oli kasutada preestrite oskusi, seda sai aga osta tööga, rahaga, toiduga ja kuulekusega. Vastutasuks preestrid palvetasid peletamaks kurje vaime.
Preestrid hoidsid rahvast teadmatuses ka rahast ja arvudest, et inimesed ei mõistaks, palju neilt välja petetakse. Seega kuulutati numbrid saatanlikeks sümboliteks. Matemaatilistel teemadel rääkimine, numbrite kasutamine ja rahast rääkimine keelati.
Kujutame nüüd ette, et külakesse, kus oli keelatud arvudest ja rahast isegi mõtlemine, veeres väike vanker täis siidi ja mänguasju, maitseaineid ja nõusid ning püüdis sel ebausust vaevatud maal äri teha. Kaupmees tuli külla ning hõike: "50 sendi eest küünar siidi!" peale haarasid külaelenikud maast kivid ning pildusid kaupmeest nendega kui deemonit, kes kasutas sõna 50.
Seega oli võimatu arendada kaubandust sellises kultuuris. Ainus võimalus oli bartertehind - mina sulla ja sina mulle. Lõpuks tüdinesid kaupmehed pidevast vihkamisest ning otsustasid vastata ebausule ebausuga. Nad leiutasid sõna ja sümboli, mis arvu järel välja hõigates peletab deemonid laiali. Nii sündiski sümbol % ja sõna protsent.
Kaupmehed rääkisid rahvale, et Jumal oli nendega korduvalt unenägudes rääkinud ja näidanud iidset, võimast sümbolit % ja sõna PROTSENT. Öeldes selle sõna peale arvu või kirjutades selle sümboli peale arvu kirjutamist, kaob kuri vaim ning rikkuse ja heaolu vaim tuleb tema asemele. Lisaks suurendab protsendi kasutamine pere õnne ja kaitseb deemonite vastu.
 |
| www.themathlab.com |
Seega oli protsendil mängida oluline roll "pimeduse aja" lõppemisel. See võimaldas kaubavahetust ja ka teadmiste levikut. Kaubandus arenes pikkamööda ning kirikute mõju vähenes üha. Kuid isegi tänapäeval on protsent kasutusel, küll mitte deemonite peletamiseks. Siiski on protsendi mõju meie kultuuris nii tugev, et me kasutame seda pidevalt ning tavaliselt seal, kus raha on mängus - kauplused, börs, pangad, kindlustus jne.
Märkus: Protsent ei olnud meie mõistes lihtsalt kasutatav enne kui arvusüsteem muutus kümnendsüsteemseks või/ ja tekkisid murrud. Seega oli ta kunagi vaid ajaraiskaja, lisades lisatehte vajalikesse arvutustesse.
No comments:
Post a Comment